Vertti Kivi: tahame jamadesse sattuda ja tõestada, et tuleme nendest välja

dSign Vertti Kivi & Co kontorisse sisenemine on nagu astuks sisse väikesesse maagilisse disainitöökotta. Hubane kuid siiski superstiilne kontor sumiseb erinevate ülesannetega loomeinimeste töö taustal ja tugev lumesadu akna taga Helsinki südames loob talvemeeleolu. Peadisainer Vertti Kivi teeb tööruumides tuuri ja selgitab, et kontori tuum on meeskond, kes on vahemeheks disaini ja klientide ootuste vahel. Meeskonda viib edasi pidev piiride kompamine ja muide, ka aja raiskamine võib olla oluline osa tööprotsessist, selgitab Kivi.

Vertti Kivi ja tema meeskonna hingel on üle 1200 projekti ja selle aja jooksul on vallutatud ka mõned ootamatud kõrgused – näiteks on nad loonud Finnairi kõige uhkema ja suurema Airbusi sisemuse ning vetevallas kuulub neile uue Tallink Megastari sisekujunduse au.

Ka T1 Mall of Tallinn on üks nende töös olevaid projekte. Vertti Kivi ja tema meeskonna ülesanne on luua T1 restoranikorruse kujundus ja atmosfäär. Kivi jagab meiega oma lugu ja mõtteid hea ning halva disaini ning tulevikuprojektide teemal.

Mis iseloomustab head disaini ja miks on see oluline?

Minu jaoks on hea disain alati üllatuslik. Samuti jutustab hea disain minu arvates alati lugu tulevikust. Miks on see oluline? Kliendi vaatenurgast on oluline elamus, sest see on see, mis tekitab vau-efekti. Ja kui inimeste reaktsioon on “vau”, võiks eeldada, et selles kohas tahetakse rohkem aega veeta, mis omakorda tähendab paremat käivet. Meie kliendid võistlevad teiste ettevõtetega kõiges. Meie loodud disain peab olema niivõrd hea, et inimesed tahavad meie loodud kohas olla rohkem kui mujal. Meie ülesanne ongi aidata oma klientidel edukas olla.

Mis iseloomustab halba disaini?

Minu jaoks on pigem nii, et on hea disain ja siis on asjad, kus ei ole eriti disaini. Halb disain ei ole ilmtingimata inetu, tegemist on pigem õige kujunduse puudumisega.

Enda töös peame looma interjööre, mis aitavad klientide edule kaasa. Kui midagi on väga peenelt sisustatud, kuid keegi ei taha sinna minna, oleme läbi kukkunud. Muidugi on veidi valus tõdeda kui mõni kohutava väljanägemisega koht on inimesi puupüsti täis, seda ikka juhtub aeg-ajalt. Kuid sellegipoolest tahame meie luua hea disainiga ruume, kus tahetakse olla. Sama käib T1 kohta – kui see saab olema rahvast täis, oleme õnnestunud.

Kas on mingi kindel tunne, mida T1 restoranikorrusega üritate inimestes esile tuua?

Meie loome üldise restoraniala kujunduse, mis ühendab sealseid erinevaid restorane. Tahame need kokku tuua selliselt, et need ei mõjuks eraldiseisvalt. Hea valgustuse, materjalide ja elamuste pakkumisega saab luua midagi enamat kui lihtsalt kaubanduskeskuse – maailma, kus olemist nautida.

Meie algne idee sai alguse mõttest teha T1 restoranikorrus sarnaseks vanalinna tänavaga. Vanalinnas on iga nurga taga midagi põnevat. Vaadates mõnda suurt USA linna, näiteks Philadelphiat, siis on selge, et see on täielik vastand sellele, mida näeme Euroopa vanades linnades, kus on midagi ilusat igal meetril – väikesed detailid, kitsad tänavad. Kuid Philadelphias leiab midagi huvitavat iga 100 meetri tagant, seega on see üsna tühi.

Mis on Teie tööde signatuur?

Üks signatuur võiks olla valgustus, sest me tahame sellele suurt rõhku panna. Minu arvates on valgus 60 protsenti interjöörist. Kui hea valgustus on paigas, saab tegeleda muude asjadega. Lihtne materjal näeb hea valgustusega täiesti erinev välja.

Kui rääkida T1 restoranikorrusest, siis siin kasutame valgustuse puhul ühte joont, mis läbib kogu ruumi – see mõjub nagu laine.

Mis on Teie jaoks disainerina olnud kõige määravamad või huvitavamad projektid?

Kõige huvitavam projekt on ilmselt olnud lennuki interjööri tegemine – Finnairi Airbus 350. Selliste projektide teostamise võimalusi ei tule just eriti tihti ette. Ruum ise on piiratud, kuid lennukid on ka väga keerulised. Saime teha kõik seinad ja istmed, kuid see pidi olema kooskõlas lennukitootja Airbusi regulatsioonidega. Tegime palju valgusdisaini ning samuti kujundasime Finnairi lounge’id.

Nendel lennukitel on 24 valgusrežiimi, kus iga minut on kalibreeritud. Näiteks loob valgustus lennukisse sisenedes sinise taeva valgete pilvedega, mis hakkavad natuke tahapoole liikuma nagu ka taevas meie pea kohal. Lisaks saab reisi jooksul näha valgustuse abil päikesetõusu, päikeseloojangut ja virmalisi.

Samuti oleme uhked oma kuue laeva üle. Üks sõidab Turku ja Stockholmi vahet, Tallink Megastar ning neli kruiisilaeva Kariibi merel. Oleme loonud interjööre ka mitmetele restoranidele, peakorteritele, pankadele, haiglatele ja kaubanduskeskustele.

Kriitikute sõnul on liiga palju kaubanduskeskuseid ja uute ehitamisel peab tegemist olema millegi väga erilisega. Mis on teie väärtuspakkumine T1-le?

Hea küsimus. Tahaksin loota, et suudame puistata projekti peale kullapuru nagu öeldakse. Kust iganes see ka ei tuleks – ma ei tea. Inimestel, pole alati head põhjendust kuhugi minemiseks, vaid lähtutakse oma südamest. On teatud kohad, mis töötavad nagu magnetid, mis tõmbavad meid. Kui kõik pingutavad ja nihutavad piire uutesse kõrgustesse, on edu võimalik.

Kes on Teie jaoks kõige inspireerivamad disainerid?

Marcel Wanders on teinud suurepärast tööd oma roheliste aladega. Tal on julged ideed ja ta on pannud nendesse ruumidesse palju energiat.

Patricia Urquiola on suurepärane tootedisainer, kes töötab mitme maailma suurima brändi jaoks ja tihti juhtub, et nähes ilusat toodet, tuleb välja, et see on tema disainitud. Mõnel inimesel on lihtsalt võimalused ja võimekus luua imeliselt ilusaid mööbliesemeid.

Tihti arvatakse, et hea disain on kallis. Kas olete selle väitega nõus?

Mitte ilmtingimata. Arvan, et tänapäeval on ka head ja taskukohast disaini. Ei ole mõtet luua kõrge kvaliteediga tooteid, mida saavad endale lubada vaid vähesed, kuid inimeste elatustase kasvab pidevalt, inimestel on rohkem võimalusi.

Võtame näiteks mobiiltelefoni, mis on enamasti näide heast disainist. Ei juhtu just tihti, et inimesed ei saaks endale lubada mõnda lihtsamat nutitelefoni mudelit. Pea kõigil on võimalik reisida Tallink Megastar laevaga ja kogeda selle disaini. Sama käib kruiisilaevade kohta. Hinnad, mis kunagi peegeldasid luksust, on jõudnud tänaseks mõistlikule tasemele ja üha rohkem inimesi käib kruiisidel.

On brände, mis hoiavad hindu kõrgel, kuid üldiselt ei peaks hea disain olema väga kallis. Arvan, et tegelikult on olukord mõnikord isegi vastupidine. Näiteks – ma ei usu, et Louis Vuittoni kott ja nii öelda tavaline käekott oleksid niivõrd erinevad.

Olete Eestis teinud nii mõnegi projekti – Hilton, Tallink Megastar, T1…

Kõige uuem projekt on Terase sise-rannahall.

Mis on üldse Teie suhe Eestiga?

See on olnud huvitav. Lapsepõlves me ei külastanud Eestit, sest see tundus 70ndatel 80ndatel natuke hirmus koht. 90ndatel see kuvand muutus. Mõtlesime tol ajal üsna kitsalt, reisisihtkohtadena olid laual pigem näiteks Stockholm, Pariis, London. Kuid siis hakkas Eesti avatumaks ja turvalisemaks muutuma ning uuenema. Ameeriklased ei ole viimase 30-40 aasta jooksul midagi muutnud, nad kannavad endiselt oma pesapallimütse ja teksasid. Kuid nooremad riigid nagu Eesti on pidanud muutuma ja oma identiteedi looma. Arvan, et Eesti on veel selle protsessi keskel.

Räägime natuke Teist endast – kuidas Teist disainer sai?

Olin veidi üle 20 aastane. Mul oli plaan saada muusikuks ja õppisin ülikoolis, kuid ma ei tundnud, et oleksin leidnud oma õige koha. Olin üsna rahutu ja tegelesin mitmete asjadega, muuhulgas fotograafia ja videoga. Ühel hetkel avastasin enda jaoks tööstusliku disaini, tegin katsed ja saingi sisse. Mõne aja pärast katsetasin mõningate interjööridega ja nii see algaski.

Tegelesin ka muusikaga. Mängisin kitarri ja saksofoni, täna enam mitte nii palju. Arvan, et pillimänguga on võimalik minna üsna süvitsi, kuid samas leian, et see on siiski üsna kitsas asi, millega tegeleda. Praegusel hetkel on meil väga erinevad kliendid oma erinevate vajadustega ning vaheldust on väga palju. Tunnen, et olen õiges kohas.

Kas muusika inspireerib Teid?

Või frustreerib, ma ei tea (naerab). Vahest on see hea viis lõõgastumiseks, kuid lõõgastumise ajal mul uusi ideid ei teki. Aju on välja lülitatud ja see on mõnda aega hea, kuid seejärel tuleb uuesti alustada ja loomeprotsess käivitada.

Mis on Teie disaini-unistus?

Meie eesmärk on minna rahvusvaheliseks. Tahaksime töötada maailma suurimate hotellikettidega. Ma ei oska täpselt öelda, miks meil on vaja seda teha, kuid kõhutunne ütleb, et võiks.

Lõbustuspargi tegemine oleks huvitav, võibolla ka mõni paradiisihotell troopilisel saarel, kus oleks võimalik kõik nullist luua. Üks mu unistusi on olnud ehitada endale saarele suvila ja see ehitus juba käib. Tahame luua kohti, mis tekitavad inimestes vau-tunde.

Mis on Teie edu valem?

Üks komponent on ehk energia ja see, et oleme üsna julged. Paneme end pidevalt proovile. Tahame keerulistesse jamadesse sattuda ja tõestada, et tuleme nendest edukalt välja. Praktikas tähendab see suurt tööd. Jama kaela tõmbamine disaini mõttes tähendab seda, et võtame endale liiga palju või liiga suuri ja keerulisi projekte, mille puhul ei usugi alati, et sellega võiks hakkama saada. Kuid piire ületades tulevad parimad ideed.

Enamik projekte kätkeb endas tegelikult asjade korrastamist, rutiinseid asju, mida lihtsalt peab tegema. Vaid umbes 20 protsenti on loominguline protsess. Kuid mis on edu – see jääb mõistatuseks.